Hooaja avaseminar: Elav Raamatukogu

Suvekuudel on paljude meelistegevuseks kindlasti ajaveetmine mõne kvaliteetse raamatuga, olgu see siis enesetäiendamise, uute ideede ammutamise või lihtsalt puhkamise eesmärgil. Uus koolitushooaeg on aga kohe-kohe algamas, mistõttu oleme sisekoolitajatele mõeldes ellu kutsunud Elava Raamatukogu. See on suurepärane  võimaluse end taas sisekoolituste lainele viia, suvel kogunenud värskeid mõtteid jagada ning taaskord rikastada end ühe erakordselt vahva meetodiga.

Elav Raamatukogu toimib samadel alustel kui tavalinegi raamatukogu – selles on raamatute kataloog, raamatukoguhoidjad, lugejakaart ning raamatud. Lugejad “laenutavad” neile huvipakkuva raamatu kindlaks määratud perioodiks  ning pärast ühe raamatu tagastamist võib Lugeja laenutada järgmise raamatu. Kuid erinevus seisneb selles, et Raamatuks on inimene, kellel on rääkida oma lugu.

Koolitushooaja avaseminari eesmärk: Tutvuda loova ja interaktiivse, kuid siiani vähemtuntud meetodiga, läbi mille arutada sisekoolitusvaldkonnas olulisi teemasid. Igal osalejal on võimalik Elavas raamatukogus kuulata ja kaasa rääkida just sellel teemal, mis teda kõige enam kõnetab.

  9.30-10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00-10.15 Sissejuhatus Elava Raamatukogu meetodisse –  Ann Leppiman 10.15-10.40 I   Lugemis-sessioon 
10.40-11.05 II  Lugemis-sessioon
11.05-11.30 III  Lugemis-sessioon 12.00-12.25 IV Lugemis-sessioon
12.25-12.50 V  Lugemis-sessioon
12.50-13.15 VI Lugemis-sessioon 13.15-13.45    Kokkuvõte ja tagasiside
13.45-14.00   ESAL-i hooaja avamine
Annika Allikas, Kaire Takjas, Siiri Sõmer, Anu Ahven, Liisi Männistu Meetodi läbiviija: Ann Leppiman, Tallinna ülikooli avatud ülikooli koolitusjuht
Ann on lõpetanud andragoogika (BA) eriala ning töötanud 2008.aastast koolituste valdkonnas. Hetkel töötab Tallinna Ülikooli avatud ülikooli koolitusjuhina ning veab muuhulgas Koolituskino projekti. Lemmikvaldkonnaks on kujunenud õppemängude temaatika ja mängimise filosoofia.

Elavad Raamatud

Aule Kink, Tallinna Euroopa Kool, personalijuht 
Aule on tegutsenud personalitöö valdkonnas rohkem kui 15 aastat. Töötanud koolitusspetsialistina Kaitseministeeriumis ja personalijuhina SA Innoves. Hetkel töötab Tallinna Euroopa Koolis ning peab rahvusvahelise meeskonna kokkupanemist ja kooli loomises osalemist väga väärtuslikuks kogemuseks. Samuti väärtustab koostööd Pärnu Konverentsidega, eriti projekti “Juhi Jutud” raames. Aule on õppinud majandust, psühholoogiat ja andragoogikat.

Projekt “Juhi Jutud” keskendus juhtide õppimisele kogemusest ja oma magistritöö raames uurisin ja mõtestasin  juhtide õppimist kogemusest sügavuti ning jagan heal meelel oma  uurimuse tulemusi.

Kreet Aun
Kreet alustas koolitajana aastal 1994, sisekoolitajana ja sisekoolitajate coachina tegutsenud aastast 2001. Õppis Tartu Ülikoolis ajalugu. Koolitajana end täiendanud ETKA Andrase täiskasvanute õpetaja/andragoogi kvalifikatsioonikursusel, Self Erakooli koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõppes ja Tallinna Ülikooli Avatud Ülikoolis Interkulturaalse supervisiooni, coachingu ja oranisatsiooniarendamise-alase väljaõppe programmis. Ifi sisekoolitusmeeskonna liikmena võitis 2005. aastal PARE Parima Personaliprojekti konkursi tööga „Tooteteadlik ja ennast juhtiv Ifi töötaja.” Iga osaleja saab kogeda supervisooni ehk tööalast nõustamist, tegeledes individuaalselt oma küsimusega, kuid teeme seda grupis ja säilitades igaühe konfidentsiaalsuse.Räägime, mis on supervisioon ehk töönõustamine, mis on selle eesmärk ja mis eristab töönõustamist teistest töötaja arendamise võimalustest.
Seome supervisiooni sisekoolitusega, kasutades praktilisi näiteid endi pagasist. Jaanika Siiroja, Omniva, koolitusspetsialist
Kokkupuude koolitusvaldkonnaga on mitmekesine- Jaanikal on magistrikraad andragoogikas, sisekoolitajaks olemise kogemus teenindusettevõttes ning viimased 1,5 aastat on ta olnud koolitusspetsialist rahvusvahelises logistikaettevõttes Omniva. Olles ülikooliõpingute jooksul läbi viinud miniuurimuse koolitus- ja arendusvaldkonna praktikate kohta Eesti suurorganisatsioonides ning lähtudes isiklikust kogemusest, jagan elava raamatuna leidusid nii selle osas, millised on organsatsioonide praktikad koolitusvajaduse analüüsimisel, tulemuslikkuse hindamisel aga ka õpimotivatsiooni kujunemise toetamisel.

Margo Loor, Väitluskoolitus, koolitaja
Margo on alates 1998. aastast läbi viinud argumentidel põhineva veenmise, arutelu ja otsustamise koolitusi täiskasvanutele, juhtinud diskussioone seminaridel ja konverentsidel. Margo on nõustanud mitmete välisriikide väitlusprogrammide käivitamist ja arendamist ning töötanud koolitajana rahvusvahelisel tasemel. Tal on pikaajaline projekti- ja inimeste juhtimise kogemus, mis annab võimaluse täiendada koolitust lahendustega praktilistele ja igapäevastele küsimustele. Öeldakse, et kui tahad kedagi päriselt tundma õppida, mina temaga koos reisile. Intellektuaalses mõttes on sama tõsi väitluse kohta – kui tahad kellegi mõttemaailmast aimu saada, väitle temaga. Väitlemine on õppemeetod, mis arendab kiire analüütilise mõtlemise, mõtete täpse sõnastamise, sõnade veenva avaliku esitamise ja struktuurse kuulamise oskuseid. Näitan, kuidas väitlus aitab ettevõttel
oma töötajaid paremini mõtlema õpetada ning samal ajal neid ka rohkem tundma õppida.
Anna oma mõtetele võimalus! Piret Jeedas
Piret on lõpetanud Tallinna Ülikooli andragoogina, täiendanud end Jyväskylä Ülikoolis ja praktikandina Hollandis.  Pireti kireks on kaasavad meetodid ja praktikad, mille kaudu eri valdkonna inimesed leiavad loovaid lahendusi keerulistele probleemidele. Kaasamisprotsesside juhina on toetanud lahenduste otsimist noortevaldkonnas, juhendanud strateegia uuendamise protsesse ning modereerinud nii konverentsidel kui ka seminaridel. Piretit on tunnustatud nii noortevaldkonna kui ka täiskasvanute koolitaja tiitliga. Raamatu teema: Kuidas jõuda tõeliselt õppivate kogukondadeni?
Inimene on sotsiaalne olend, kelle elu mõjutab suuremal või vähemal määral see, millisesse ringi, kogukonda või gruppi me kuulume. Kuulumise kaudu me mõjutame ja meid mõjutatakse. Kogukondi, kes eesmärgipäraselt loovad teadmist ja toetavad selle liikmete õppimist,  võib leida väga erinevates kontekstides. Selles raamatus saab lugeda ühe praktik-uurija raamatut: ühelt poolt saab tutvuda magistritöö viljadega, mis uuris õppiva kogukonna kujunemise eeldusi. Teisalt aga praktikuna, kes on näinud ühe õppiva kogukonna esilekerkimist. Triin Ülesoo, Excellence Koolitus- ja Arenduskeskus, projektijuht
Triinul on bakalaureuskraad ärijuhtimise erialal Concordia Rahvusvahelisest Ülikoolist Eestis. Lisaks on ta läbinud psühholoogia eriala magistrantuuri eeldusainete bloki (60 EAP) Tartu Ülikoolis ning plaanib jätkata magistriõpingutega sellel erialal. Töötanud 10 aastat turundusvaldkonnas – tootejuhi ning turu-uuringute projektijuhina. Viimased kolm aastat olnud tegev kolmandas sektoris ning tegelenud MTÜ arendusega, projektijuhtimisega ning koolituste läbiviimisega. Mis on hea vaimne tervis ja kuidas see töötamist mõjutab?
Miks ettevõte võiks olla huvitatud töötajate vaimse tervise toetamisest? Kuidas seda teha saab?
Kas läbipõlemise ja stressi põhjused peituvad inimeses endas või töökeskkonnas?
Mida teha, kui stress, läbipõlemine või masendus töö tegemist takistavad?
Kuidas neid probleeme ennetada? Veronika Tuul, IT Koolitus OÜ, koolitus- ja arendusjuht
Veronika tegutseb täiskasvanute koolitajana e-õppe valdkonnas. Veronikal on pikaajalised kogemused e-õppega tööalases täienduskoolituses. Ta on kavandanud, disaininud, läbi viinud mitmeid e-koolitusi, on koolitajaid konsulteerinud ja abistanud heade e-koolituste loomisel ning viinud läbi koolitusi e-õppe valdkonnas. Järjest enam räägitakse e-õppest ilma “e”-ta, sest tegemist on lihtsalt ühe õppemeetodiga, mis siiski tänu digitaalsetele vahenditele võimaldab õppijal paremini oma ressursse planeerida arvestades tema õpivajadusi ja õpistiili. Kuigi tegu on ühe meetodiga, siis õppimine digitaalsete vahenditega nõuab natukene rohkemat nii õppijalt kui ka sisekoolitajalt. Barjäärid ja võimalused, mida e-õppe
metoodika endas kätkeb, on vaja teadvustada, et õppija siiski saavutaks oma õpieesmärgid
ning organisatsioonid seeläbi oma arengueesmärgid.
Raamatus käsitletaksegi ühe e-koolituse lugu organisatsiooni, sisekoolitaja ja õppija vaatevinklist.