Sisekoolituse konverents 2024: Võitle, põgene, tardu või arene

 

Sisekoolituse konverents 2024:
Võitle, põgene, tardu või arene

Aasta Sisekoolitaja 2024 väljakuulutamine
Tallinn

Sisekoolituse konverents toimub juba XIV korda. Eesmärk on teadvustada sisekoolitust kui süsteemset arendustegevust, mis vajab parimate tulemuste saavutamiseks järjepidevat arendamist ja kaasajastamist.

 

9.30-10.00 Registreerimine ja hommikukohv

10.00-10.10 Päevajuhtide avasõnad
Anna Tarnašinskaja, Wise õpidisaini ja -kogemuse vanemspetsialist, Aasta Sisekoolitaja 2022 tiitli võitja
Stanislav Voronovski, Kaksik OÜ asutaja, GetSmart partner, ESAL ekspert

Anna on Wise’i ’õpidisaini ja -kogemuse spetsialist, kes tegeleb nii sisekoolituste läbiviimisega kui ka toetab Wise’i meeskondi õpidisaini nõustamisel ja loomisel ning seda kõikides Wise’i regioonides. Seega on Anna fookuses õppija tervikliku kogemuse loomine, et omandatud teadmised, saaksid igapäevatöös edukalt rakendatud.

 

 

Stanislav on kutseline täiskasvanute koolitaja, kes aitab organisatsioonidel kasutusele võtta õpihaldussüsteeme ja luua nende tarbeks e-õppematerjale. Olles partner ettevõttes GetSmart on Stanislavi eriliseks kireks mõjusate ja kaasahaaravate koolitusvideote produktsioon. Alles jäänud aeg läheb vabakutselise tootekoolitajana ja moderaatorina tegutsemisele.

 


10.10-10.40 
Muutus algab mõistmisest: kultuurilised nüansid ja sotsiaalsed normid inimeste käitumises
Jaanika Jaanits,  Antropoloogia Keskuse tegevjuht, antropoloog

Jaanikat käivitavad erinevad õppimise, kogukondade ja kaasamise aspektid, organisatsioonide- ja äriarendus ning muudatuste juhtimine. Tal on pikaajaline kogemus uuringu- ja konsultatsiooniprojektide juhtimisel ning etnograafilise mõtlemise kasutamisel. Need kogemused on andnud talle väärtuslikke teadmisi ja kogemusi inimeste ootuste ja vajaduste mõistmisel nii töökeskkonnas tegutsemisel kui teenuse- ja tootearenduse kontekstis.

 

Antropoloogide üheks peamiseks tegevuseks ja tugevuseks on aidata inimesi mõista – millised on meie väärtused, hoiakud, vajadused ja ka harjumused ning igapäevapraktikad. Vastused neile küsimustele aitavad meil aru saada inimeste käitumist mõjutavatest teguritest ja laiemast kontekstist, mis suunab meie tegutsemist ja otsuseid. Ükskõik millise muutuse ellukutsumiseks on kõigepealt tarvis teadvustada ja mõista sotsiaalseid norme ja praktikaid ning kultuurilisi tõekspidamisi, et seejärel ühiselt eesmärkide poole püüelda. Ettekandes saab ülevaate, millised need erinevad tegurid on ning, kuidas need laiemalt koos organisatsiooni kultuuriga mõjutavad muuhulgas inimeste valmisolekut õppida ja ennast arendada.

10.40-11.10 Kuidas õppida nii palju kui vajalik ja hästi kui võimalik?
Signe Vaks-Saareoja, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) personalijuht

Signe on personalivaldkonna praktik aastast 1996. Personalijuhina ja valdkonna eestvedajana on ta tegutsenud erinevates era- ja avaliku sektori ettevõtetes. Töötajate arendamine on olnud üks osa tema ülesannetest ja ta on kogenud nii edulugusid arendustegevuste planeerimisel ning elluviimisel, kui ka ebaõnnestumisi, millest õppida.

Oleme tänapäeval ainulaadses olukorras: tööjõuturul töötab koos neli põlvkonda. Käimas on neljas tööstusrevolutsioon ning kaks koroonakriisi aastat on toonud kaasa suuri sotsiaalseid ja töökorralduslikke muutusi organisatsioonides ja ühiskonnas laiemalt. Neli põlvkonda korraga tööjõuturul on inimkonna ajaloos unikaalne. Töötajate arendamise vaatest on  arendamisvajaduse skaalal jätkuvalt needsamad äärmused, mis enne:

  •   skaala ühes otsas on töötajad, kes on teadlikud enesearengu vajadusest ja soovivad omandada uusi oskusi ja mitte ainult oma töös, aga ka väljaspool seda ja
  •   töötajad, kes on enesearengu osas passiivsed ja ei näe vajadust enesearenguks.

Tööandjatel on täna suur vastutus – kiirelt muutuvas keskkonnas peame katma/rahuldama tänased vajadused, kui ka vaatama ette ja aru saama uute oskuste arendamise vajadustest ja võimalustest. Üha olulisem on nendes töötajates, kes arenguvajadust ei näe, selle vajaduse tekitamine ning nendes, kes arendustegevused on läbinud võimaluste ja vajaduse tekitamine õpitu ellu rakendamiseks. Kas me tunneme tööandjatena täiskasvanud õppija toimemehhanisme? Kas me tegelikult ka anname oma töötajatele ressurssi ( ka aeg), et uusi oskusi omandada ja rakendada? Kas töötajate arendamine toetub ettevõtte strateegiale?  Signe jagab kogemust töötajate arendamise õnnestumistest ja õpikohtadest.

11.10-11.40 Tehisintellekti kasutusega seotud õiguslikud ja eetilised väljakutsed
Henrik Trasberg, Justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik

Henrik on Justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik. Muuhulgas esindas ta Eestit Euroopa Liidu AI määruse ja mitmete teiste andmemajandust puudutavate õigusaktide läbirääkimistel. Henrik kuulub ka Eesti andmete ja tehisintellekti strateegia ning tegevuskava koostamise juhtrühma, kus tema vastutusala on tehisintellekti usaldusväärsuse ning inimkesksuse edendamine.

Tehisintellekt on loomas lisandväärtust peaaegu igas tööstusharus ning olulistes valdkondades nagu tervishoid, haridus, riigijuhtimine, turvalisus ja keskkonnahoid. Teisalt tõusetuvad sellega märkimisväärsed ohud, tekitades keerulisi õiguslikke ja eetilisi küsimusi. Näiteks on tänaseks hulgaliselt juhtumeid, kus tehisintellekti süsteemide arendamine või kasutamine on toonud kaasa diskrimineerivaid, inimeste privaatsust või muid õigusi ulatuslikult riivavaid tulemusi. Samal ajal on selle tehnoloogia kuritarvitamine põhjustanud ka süvavõltsingutel põhinevate pettuste ja desinformatsiooni laine. Ettekanne avab tehisintellektiga kaasnevate väljakutsete olemust ning seda, millised on regulatiivsed või muud lahendused, millega Eestis ja laiemalt püütakse tagada, et tehisintellektil põhinev innovatsioon püsiks usaldusväärne ja õiguspärane, sh kooskõlas isikuandmete kaitse, infoturbe, autoriõiguse jm nõuetega.

11.40 -12.00 Kohvipaus

12.00-12.30 Väärtustloovad sisekoolitused – kuidas hinnata koolitusvajadusi?
Kadri Uukkivi andragoog

Kadri on andragoog, kes on töötanud personalivaldkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris üle 20 aasta. Tänasel hetkel on Kadri koolitaja ja konsultandi rollis ning tema teemadeks on peamiselt koolitusprotsessi süsteemne juhtimine ning kompetentsimudelite loomine ja rakendamine.

Koolitused on enam levinud enesearengu viis, mida organisatsioonid oma töötajatele pakuvad. Miks on siis ikkagi nii, et vahel ei too koolitused oodatud tulemust ega loo soovitud väärtust. Oma ettekandes arutlen teemal, et kuidas koolitusvajaduse väljaselgitamine mõjutab koolituse tulemuslikkust ning millele tähelepanu pöörama peab.

12.30-13.00 Kogemuslugu: Väärtustloovad sisekoolitused – kuidas hinnata koolitusvajadusi?
Katri Jürine, Thermory personalijuht

Katri on pikaaegse rahvusvahelise kogemusega personalijuht, elanud ja töötanud ka väljaspool Eestit. Õppinud Tallinna Ülikoolis andragoogikat psühholoogia lisasuunitlusega. Bakalaureuse tööd kirjutades uuris koolituse võimalusi, kui üht töötaja motivatsiooni parendamise viisi. Sealt edasi jätkas magistriõpinguid sotsiaalteaduste vallas (Aasia uuringud, keskendudes Hiinale) ning uuris lõputöö raames Hiina naiste karjäärivõimalusi. Inimeste areng ja kasv erinevates kultuuriruumides ja keskkondades on alati põnev.
Katri kirg on inimesed! “Edu saladus on olla kooskõlas eksistentsiga, jääda alati rahulikuks ja lasta igal elu lainel meid veidi kaugemale kaldale kanda,” Cyril Connoly, Briti kirjanik.

Koolitusvajaduste väljaselgitamine on Thermorys oluline protsess igapäeva tööelust, tagab, et töötajate oskused ja teadmised vastaksid ettevõtte eesmärkidele ja vajadustele. Katri jagab  praktilist kogemust koolitusvajaduste väljaselgitamise meetodite kohta.

13.00-13.15 Paneel: Kuidas õppida nii palju kui vajalik ja hästi kui võimalik?

13.15-14.10 Lõunapaus

14.10-14.40 Kogemuslugu: Kuidas disainida õppivat kultuuri organisatsioonis ?
Andrea Tapp, Tele2 Eesti õpikogemuse disainer

Andrea on omandanud andragoogika mikrokraadi ning hetkel jätkab magistriõpinguid TalTechis äriprotsesside juhtimine digitaalühiskonnas erialal. Andrea on kirglik täiskasvanud õppija teemadel ning teda paeluvad sealjuures organisatsiooni protsessid ja nende roll inimeste arengu toetamisel. Ta usub, et sisseelamisprotsessil on võtmetähtsus töötaja edasisele käekäigule hoo sisse andmisel.

 

Tele2 Eestis oli soov muuta sisseelamisprogrammi õppijakesksemaks. Eesmärgiks oli luua õppimist toetav ja tehnilisi lahendusi targalt ära kasutav sisseelamisprogramm, mis toetaks uue töötaja kiiremat kohanemist ettevõttega. Programmi muutmise meetodiks valiti teenusedisaini, kuna see toob arendusprotsessi keskmesse just uue töötaja vajadused ja pakub sageli innovaatilisi lahendusi. Jagame kogemusest, edusammudest ja ka väljakutsetest uue sisseelamisprogrammi rakendamisel.

14.40 -15.10 Kogemuslugu: Süsteemsus ja järjepidevus sisekoolitamisel
Liina Tilk, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA personalijuht
Taavi Tamm, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA, teenusedisaini nõunik, Aasta Sisekoolitaja 2023 nominen

Liina on PRIAs töötanud juba pea 20 aastat, sellest 4 aastat personalijuht ning olnud sama kaua ka SAMMu tiimi liige. Liinale on väga oluline, et PRIAs alustav uus inimene tunneks ennast koheselt kaasatuna ja osana tervikust, seepärast veab PRIAs eest ka juhendamissüsteemi.
Talle meeldib luua ja hoida hoolivat ning motiveerivat töökeskkonda, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja tunnustatuna.

 

PRIA kogemuslugu annab vastused küsimustele: Miks on sisekoolitus lihtsam viis toetada personali arengut? Kuidas luua sisekoolitussüsteemi ja mida selle juures silmas pidada?Kuidas tagada organisatsiooni sisekoolitussüsteemi järjepidevus ja kestlikkus? Millised on võtmetegurid järjepidevuse tagamisel?

15.10-15.15 Sirutuspaus

15.15 -15.30 Juhtumite lahendamine: Mida teha olukorras, kus töötatakse vastu mitte kaasa?

15.30-16.00 Ekspert annab nõu: Mida teha olukorras, kus töötatakse vastu mitte kaasa?
Meelike Saarna, pereterapeut

Meelike on koolitus- ja nõustamisfirma Parem Elu omanik, nõustaja ning koolitaja, pereterapeut, paljude raamatute autor. Igapäevaselt töötab pereterapeudina oma erapraksises. On juhendanud erinevaid gruppe alates 2006. aastast. Lemmikteemad koolitades ja lektoritöös on suhtlemisoskused, perekonnadünaamika ja eneseregulatsioon.

 

Igaüks, kellel on pikem koolitajakogemus, on kokku puutunud ka vastupanuga. Miks tekib vastupanu ja millised on erinevad avaldumisviisid, seda peaks iga koolitaja teadma. Mida teha, kui grupp ei tee koostööd? Naerab igal võimalikul ja võimatul puhul? Kuidas reageerida, kui osa koolitatavast seltskonnast püüavad ise kogu aja täis rääkida – ja osa ei nõustu suudki lahti tegema? Vastupanu märke peaks teadma ja märkama, sest muidu pole võimalik reageerida. Ja reageerima peaks eelkõige grupi huve ja eesmärke silmas pidades.

Vastupanu teema on loomulikult laiem, kestval vastupanul, millest püütakse mööda vaadata, on oma mõju kogu organisatsiooni dünaamikale, eelkõige koostöö efektiivsuse aspektist.
Lahenduse poole liikumine käib ikka sarnast rada: märkamine, aktsepteerimine, dialoogi taastamine/loomine ja hoidmine; konstruktiivsuse hoidmine, et oleks võimalik positiivsust juurde luua ja negatiivsust vähendada.

16.00-17.00 Aasta Sisekoolitaja 2024 pidulik väljakuulutamine, õnnitlemine ja tordisöömine

Konverentsi sihtrühm: Oodatud kõik sisekoolitusvaldkonnas tegevad inimesed – sisekoolitajad, koolitusjuhid, personalijuhid, personali arendusjuhid, juhid, koolitusspetsialistid, personalispetsialistid.

Konverentsi osalemistasu:

Targalt palneerija 225 + km  registreerudes kuni  23. september 2024
Tavahind  255 + km registreerudes 23. september – 9. november 2023 ,
hilisemal registreerumisel hind 275 € + km osaleja kohta.

ESALi liikmetele hind 25% soodsam registreerudes (märksõnaks registreerides ESAL)*
Aasta Sisekoolitaja 2023 kandidaatidele hinnasoodustus 25% (märksõnaks registreerides KANDIDAAT)*
ESALi Facebookiga liitunutele ja uutele liitujatele hinnasoodustus 5% (märksõnaks registreerumisel ESAL FB)*
Koolitusjuhtide kogu liikmetele hinnasoodustus 10% (märksõnana registreerimisel KOOLITUSJUHTIDE KOGU)*
EPALE liikmetele hinnasoodustus 5% (märksõna registreerimisel EPALE)*
PARE liikmetele hinansoodustus 5% (märksõna registreerimisel PARE)*
EAL liikmetele hinnasoodustus 5%  (märksõna registreerimisel EAL)*

* Kehtib ainult üks suurem soodustus ja juhul kui on registreerimisel kirjutatud vastav märksõna.

Loobumine: Konverentsist loobumise korral palume sellest kirjalikult teatada hiljemalt 14. novembriks 2024, hilisemal loobumisel kuulub tasumisele 100% konverentsi maksumusest.

Kohtumiseni Sisekoolituse konverentsil 2024,  sisekoolitusvaldkonna aasta tippsündmusel!

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi koolituse programmis ja ajakavas

Koostööpartnerid:

                                            

        

 

 

 

Registreeru

    Scroll to Top