Mittetulundusühingu Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit (edaspidi: liit) põhikiri on vastu võetud 18. novembril 2010 asutamiskoosolekul.

Põhikirja eesmärk

Eesti Sisekoolituse Arendamise Liidu (edaspidi: liit) põhikiri lähtub Mittetulundusühingute seadusest ning selles on sätestatud liidu eesmärk ja tegevussuunad, liidu liikmeks vastuvõtmise ja liidust väljaastumise tingimused ja kord, liikmete õigused ja kohustused, liidu üldkoosolek, liidu juhatuse töökorraldus, liidu majandustegevus, ümberkujundamine ja lõpetamine.

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu ametlik nimetus on Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit, lühendina ESAL. (inglise keeles Estonian Association for Internal Training Development).

1.2. Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit on avalikes huvides tegutsev füüsiliste ja juriidiliste isikute ühiskondlik, vabatahtlik ja demokraatlikel põhimõtetel toimiv kasumit mittetaotlev organisatsioon.

1.3. Liidu asukohaks on Tallinn. Liidul on oma pangakontod ja sümboolika, mille kasutamisele on tal ainuõigus.

Liidu eesmärk ja tegevussuunad

1.3. Liidu eesmärgiks on tõsta sisekoolituste alase tegevuse professionaalset

taset Eestis. Eesmärgi saavutamiseks liit:

1.3.1. teadvustab ja täpsustab organisatsioonides sisekoolitajate rolli tähtsust, tõstab sisekoolitajate töö väärtust;
1.3.2. kogub ja vahendab infot sisekoolituste alase tegevuse kohta;
1.3.3. korraldab ja vahendab koolitusi, töötubasid, seminare, konverentse;
1.3.4. annab eksperthinnanguid sisekoolitustöö valdkonnas;
1.3.5. loob soodsad tingimused sisekoolitajate omavaheliseks suhtlemiseks, informatsiooni vahetamiseks ja koolitaja kompetentsuse professionaalseks arendamiseks;
1.3.6. teeb koostööd Eesti ja teiste maade ühingute ja organisatsioonidega, kelle tegevus ja eesmärgid on kooskõlas liidu tegevuse ja eesmärkidega.

1.4. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.5. Liidu tegevus on tähtajatu. Liit juhindub oma tegevuses seadustest ja käesolevast põhikirjast.

II Liidu liikmeks vastuvõtmise ja ühingust väljaastumise ning väljaarvamise

tingimused ja kord

2.1. Liidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik (edaspidi liige), kes soovib tegutseda kooskõlas ühingu eesmärkidega, esitab liidu juhatusele kirjaliku avalduse ja tasub liikmemaksu, mille suuruse  kinnitab üldkoosolek.

2.2. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus.

2.3. Liidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, milles  kirjeldab väljaastumise põhjust. Liidu juhatuse otsusel kustutatakse avaldaja  liikmete nimekirjast.

2.4. Liidu liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui:

2.4.1. liidu liige ei ole tasunud ühingu liikmemaksu 3 kuu jooksul alates liitumisest  või liikmelisuse pikendamisest;
2.4.2. on rikkunud põhikirja või olulisel määral kahjustanud liidu mainet.

2.5. Liidu liikme väljaarvamise otsustab liidu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne juhatuse koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.

2.6. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Igal liidu liikmel on õigus:

3.1.1. osaleda üldkoosolekul ja omada hääleõigust üldkoosolekul;
3.1.2. kandideerida juhatusse kui juhatuse valmised on välja kuulutatud;
3.1.3. saada liidu juhatuselt teavet ühingu tegevuse kohta;
3.1.4. kasutada juhatusega kooskõlastatult liidu sümboolikat.

3.2. Iga liidu liige on kohustatud:

3.2.1. järgima liidu tegevuses osalemisel põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
3.2.2. tasuma üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud summas ja korras iga-aastast liikmemaksu;
3.2.3. teatama juhatusele liidu liikmete arvestuse pidamiseks oma andmed ning teatama nende muutumisel uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul;
3.2.4. tasuma liidu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel;
3.2.5. hoidma liidu head mainet.

IV Üldkoosolek

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal liidu liikmel on üks hääl.

4.2. Liidu üldkoosoleku pädevuses on:

4.2.1. põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine;
4.2.2. liidu tegevuse eesmärgi muutmine;
4.2.3. iga-aastase liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine;
4.2.4. juhatuse liikmete arvu otsustamine, juhatuse ja revidendi valimine;
4.2.5. vajaduse korral juhatuse liikme või revidendi tagasikutsumine;
4.2.6. liidu eelarve ja tegevusprogrammi kinnitamine;
4.2.7. juhatuse ja revidendi aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;
4.2.8. liikmelisuse ja esindatuse küsimuste otsustamine teistes organisatsioonides;
4.2.9. juhatuse või juhatuse esimehega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes esindaja määramine;
4.2.10. liidu ühinemise ja lõpetamise otsustamine;
4.2.11. liidu liikmetele täiendavate materiaalsete kohustuste määramine.

4.3. Liidu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

4.3.1. aastaaruande kinnitamiseks;
4.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;
4.3.3. punktis 4.2 loetletud asjaoludel ja muudel juhtudel, kui liidu huvid seda nõuavad.

4.4. Üldkoosolekust antakse liikmetele teada kirjalikult 14 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega, kusjuures teatatakse päevakord, toimumise aeg ja koht.

4.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, kui on kohal liidu juhatus.

4.6. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud põhikirjas toodud erandid.

4.7. Liidu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus, täiendavate materiaalsete kohustuste määramiseks on vajalik üldkoosolekust 2/3 osavõtjate häälteenamus ning liidu eesmärgi muutmiseks kõigi liidu liikmete nõusolek.Tegevuse eesmärgi muutmisel üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema väljendatud kirjalikult 2 kuu jooksul arvates üldkoosoleku toimumisest.

V Juhatus

5.1. Liidu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 3 liiget ja mitte rohkem kui 5 liiget. Juhatuse esimees ja aseesimees kuuluvad juhatuse koosseisu.

5.2. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks majandusaastaks.

5.3. Juhatus juhib liidu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal ja langetab otsuseid kõigis liidu tegevust puudutavates, v.a. üldkoosoleku pädevusse kuuluvates küsimustes.

5.4. Juhatuse pädevuses:

5.4.1. kaitseb ja esindab ühingu huve ja õigusi;
5.4.2. kutsub kokku üldkoosoleku;
5.4.3. juhib liidu tegevust ning jälgib üldkoosoleku otsuste täitmist;
5.4.4. võtab vastu uusi liikmeid ja otsustab liikmete väljaarvamise, v.a. juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega;
5.4.5. koostab liidu eelarve ja tegevusprogrammi;
5.4.6. otsustab juhatuse liikmete tööjaotuse ja volitused;
5.4.7. annab aru üldkoosolekule eelarve ja tegevusprogrammi täitmisest vähemalt kord aastas;
5.4.8. võtab vajadusel tööle tegevjuhi ja otsustab lepingute sõlmimise;
5.4.9. valdab, kasutab ja käsutab liidu vara;
5.4.10. lahendab muid küsimusi, mis seaduse või põhikirjaga pole antud üldkoosoleku pädevusse.

5.5. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.

5.6. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

5.7. Juhatuse esimees valitakse juhatuse poolt kolmeks majandusaastaks. Ta juhib liidu tegevust juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

5.8. Juhatuse esimehel on õigus esindada liitu kõikides õigustoimingutes.

5.9 Juhatuse esimehel on õigus volitada juhatuse liikmeid sõlmima liidu nimel lepinguid ning asendama juhatuse esimeest teistes liidu juhtimist puudutavates küsimustes.

5.10. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse aseesimees, kes on valitud liidu juhatuse poolt juhatuse esimesel koosolekul.

5.11. Tegevjuht:

5.11.1. tagab liidu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsuste elluviimise;
5.11.2. juhib liidu igapäevast asjaajamist;
5.11.3. kasutab liidu vara eelarvega kooskõlas;
5.11.4. annab oma tegevusest aru juhatusele.

VI Majandustegevus

6.1. Liidu vara moodustub:

6.1.1. iga-aastastest liikmemaksudest;
6.1.2. sihtlaekumistest, annetustest ja toetustest;
6.1.3. lepingulistest töödest laekuvatest summadest;
6.1.4. reklaamituludest;
6.1.5. muudest laekumistest.

6.2. Liidu vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas igapäevase töö korraldamiseks, töö tasustamiseks ja tegutsemiseks, vajaliku vara soetamiseks.

6.3. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.

6.4. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest temale kuuluva varaga.

VII Ümberkujundamine ja lõpetamine

7.1. Liidu ühinemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalejatest või seaduses ettenähtud asjaoludel. Ühinemine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

7.2. Liit ei jagune.

7.3. Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse likvideerimiskomisjon ja määratakse viimase üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

7.4. Likvideerimiskomisjon:

7.4.1. lõpetab liidu ühingu toimingud;
7.4.2. avaldab liidu tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
7.4.3. kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
7.4.4. jagab nõuete rahuldamisest üle jäänud vara vastavalt likvideerimiskomisjoni otsusele.

7.5. Likvideerimiskulud kaetakse ühingu arvel.

7.6. Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.